Välipäevik. Osa II

Astun reede õhtupimedusest tuppa ning kohtun üsna närtsinud Michiga.
„Kuidas su päev oli?“ küsib ta.
„Suupärane! Ma arvan, et tänane on olnud siinoleku parim. Ja sul?“

„Täna on olnud minu siinoleku halvim päev,“ vastab Michi nukralt.

Teame mõlemad, kuivõrd uuring vigadest kubiseb. Kui aga Brian tiimiülemana kõigist takistustest hoolimata ülima professionaalsusega oma ülesandeid täitis, siis Michi kogemus oma meeskonnast on teistsugune. Tema kaaslased on lahendamist vajavate olukordade ees küllaltki hämmingus ning Michi pidi kohati juhtimise üle võtma – olukorras, kus raamatupidajaharidusega tiimiülem jäi saja piires arvutamisega hätta.

Kirsiks tordi peale õnnestus Michil pärast tööpäeva poest pimedas koju kõndides sõna otseses mõttes musta auku kukkuda: kahe meetri sügavusse kaevu sõidutee ääres, kust ta ronis välja kõrvuni porisena. Minu koju jõudmise ajaks oli ta jõudnud punkti, kus tundis vajadust lihtsalt valget inimest näha ning end tühjaks rääkida.

Me veel ei tea, et kell kuus hommikul peab ta esimest korda vetsu jooksma. Laupäeva jooksul veedab ta seal sama palju aega kui oma toas, mõlemast otsast tuld andes.

* * *

Kui Brian mind õhtul peale kaheteisttunnist välitööpäeva kontori juures maha paneb, säran väsimusest hoolimata rahulolust. Olen kahe päeva jooksul saanud osa fon’i audientsist, kohtunud linnapeaga, näinud arstiabikeskuste tööd, alustanud toitumisuuringu läbiviimisega ning näinud tänud leitud teejuhile ühe väikese kogukonna toimimise kõige erinevamaid külgi. Tunnen, et antropoloogia õppimisest on vähemalt midagi kasu olnud: iga pealt nähtud situatsioon ning külastatud majapidamine avardavad arusaama nii Angie’st kui kohalikust kultuurist laiemalt, ning seni veel võõrad olukorrad omandavad üha uusi tähendusi.

Mis veel enam, küsitluse ülesehitusega järjest esile kerkivad probleemid annavad võimaluse aktiivseks probleemilahenduseks. Koolituse must-valge lähenemine pole korraga enam absoluutselt relevantne ning tuleb kohaneda tegelike oludega; improviseerida ning püüda küsitluse eesmärke orientiirina hoides teisi lahendusi leida. Isegi ajutisest frustratsioonist, lugematutest ummikteedest, vihmast ning päev otsa põlvini poris lappamisest hoolimata kõnnin õhtul kodu poole järgmise päeva ootuses, rumal irvitus näol.

Linda ja Brian

 Ma veel ei tea, et hommikul kell 6:30 algav tööpäev lõppeb alles viisteist tundi hiljem, sisaldades endas muuhulgas katkist autokummi ning hilisõhtul enne tunniajast tagasisõitu Bamendasse selle parandamist oodates. Et kuigi saame ettenähtud arvu majapidamisi külastatud, on kogutud andmed uuringu ülesehituse ja tingimuste tõttu samahästi kui kasutud. 

 Aga pagan, mulle meeldib selline töö.