Esimene peatükk

5 juuli 2014, laupäev

Tartu

Piret Hirve veebruarikuine telefonikõne Arengukoostöö Ümarlauast leidis mind imetlemas Veerenni tänava korrusmaja katuselt Tallinna õhtutulesid, telefonist vabas käes lumelabidas ning köied ulatumas ronimisvööst kuhugi julgestusliini külge eemal lumises hämaruses. Mõneti veider, kuid samas just nii kohane paik kuulmaks õnnestunud kandidatuurist GLEN-projekti raames praktikale pealkirjaga „kohalike algatuste sidumine Kamerunis“. Ideest vaatame-mis-saab-kui-proovida oli korraga koorunud uus ja veel läbini tundmatu tegelikkus.

Vahepealsed viis kuud koos kahe nädalapikkuse koolitusega vastavalt Saksamaal ja Tšehhis ning lugematud jutuajamised asjassepuutuvate inimestega pole näidanud midagi vähemat kui see, mil määral mahub erinevaid toone ja tähenduskihte nii lühikestesse märksõnadesse nagu AKÜ, GLEN ja VM. Minu eesmärgiks anda selle blogiga edasi oma kogemusi ja tähelepanekuid kogu osaletava projekti raames, lisamaks uusi tahke niivõrd keerulistele ja vastuolulistele teemadele kui seda on arengukoostöö ja rahvusvaheline vabatahtlikkus. Kelle jaoks neid mittepuudutavad mõtisklused hommikukohvise lugemise juurde hoopis seedimist kahjustavad, võivad eeldatavasti leida lohutust hoopis lugudes sellest, kuidas valge Tartu poiss endaga kauges Kamerunis toime tuleb.

Esmalt nõuab aga elementaarne viisakus esmaseid tutvustusi.

Mis on GLEN?

Kohati nii nimi- kui omadussõnaks sobiv lühend koosneb sõnadest Global Education Network of Young Europeans, ehk ligilähedaselt tõlgituna Euroopa Noorte Maailmahariduse Võrgustik. GLENi visiooniks on võimaldada valitud seltskonnale noortele kogemus tööpraktikast arengumaade mittetulundusühingute juures, millele toetudes nad oma koduriikidesse naastes seal vastavasisulisi teavitustegevusi läbi viiksid. GLEN nimetab oma projekti „tsükliks“, mis koosneb kolmest osast: ettevalmistusperiood koos nendepoolsete koolitustega, kolmekuuline praktika väljaspool Euroopat, ning teavitustegevus lähetuse järel. Käesoleval aastal saadab GLEN kaheliikmelistes tiimides teele 66 noort Eestist, Lätist, Poolast, Slovakkiast, Ungarist, Tšehhist, Sloveeniast, Saksamaalt ja Prantsusmaalt. Eestist osalevad 2014. aasta tsüklis üsna tiheda konkursi läbinud kümme vabatahtlikku, kellest on siin lühike ülevaade. Mida see kõik tähendab, väärib hilisemat ja põhjalikumat lahtiseletust.

Mis on AKÜ?

Arengukoostöö Ümarlaud on Eesti mittetulundusühing (MTÜ), mis funktsioneerib katusorganisatsioonina siinsete arengukoostööga tegelevate  mittetulundusühingute jaoks. Üheks AKÜ ülesandeks on suhelda Saksa päritolu GLENiga, korraldada konkursse selle projektides osalevate Eesti vabatahtlike leidmiseks, ning rahastada nende koolitustele saatmist, praktikariiki sõitu ja seal elamist ning hilisemat teavitustööd Eesti Välisministeeriumi vastavast eelarvest taodeldud eraldisest. Nagu GLENi puhul, on ka see pilt siinesitatust oluliselt värvikam ja ootab pikemat kirjeldust.

Mida see kõik tähendab?

Kõige lühemalt öelduna: juuli algusest oktoobri alguseni viibin vabatahtlikuna sealse kohaliku mittetulundusühingu juures Kamerunis, olles osaline krüptiliselt nimetatud „kohalike algatuste sidumises“. Mida konkreetselt tegema hakkan, näib selguvat kohale jõudes.

Minu jaoks on see oodatud, kuid teataval määral ka kõhedusttekitav kulminatsioon. Kuigi oludest (ja erialase kutse otsimist segavast laiskusest) tingituna kannan tööpäeviti seljal kirja Skyproff ning astun raha eest üle kõrghoonete katuseäärte, lõpetasin aasta eest bakalaureusekraadi rahvusvahelistes suhetes ja sotsiaalantropoloogias. Kuigi minu fookuseks nelja ülikooliaasta jooksul nii klassiruumis kui sellest väljaspool olid rahvusvahelise arengukoostööga seotud teemad, piirdub mu sellealane kogemus kuuajalise praktikaga Välisministeeriumi arengukoostöö- ja humanitaarabi büroos. Kolm kuud Kameruni on minu võimalus nägemaks, milline tegelikkus peitub akadeemiliste paberivirnade ja lugematute teetasside juures kuuldud teiste inimeste kogemuste taga – ning kas see tõesti on valdkond, milles oma järgnevaid õpinguid ja karjääri teostada tahan.

Küsimuste, kommentaaride või lihtsalt „Tere!“ ütlemiseks saab minuga ühendust võtta läbi aadressi arnolauk[at]gmail.com. Kirjutamiseni!

NB! Postitused tekivad siia küll enam-vähem kronoloogilises järjekorras, kuid interneti piiratusest ja töötempost dikteerituna kuni mitmepäevase viivitusega. Kannatlikkus on voorus.