Papud

Kaks jalanumbrit ja kaks iseloomu, ehk minu ja Michaeli erinevused võetud kokku ühel pildil.

Selgituseks: Kameruni punane liiv – ja selle lähisugulane, vihmaga ilmuv punane pori (mida tänu vihmaperioodile üsna sageli kohata võib) – on tegur, millega tuleb lihtsalt ära harjuda. Seda on kõikjal ning see satub kõikjale. Nädalavahetuse järel käega üle kontorilaua tõmmates omandab peopesa kena punakaspruuni varjundi ning minu sülariventilaator on Aafrikast ummistunud.

Tähelepanelik lugeja võib seejuures märkida, et (pooleldi) valgete jalanõude toomine vihmaperioodi Kameruni polnud just kõige targem mõte – ning tal oleks täiesti õigus. Klimaatilised ja porilised eripärad aga ei tähenda tingimata moemeele praktilisust, nagu võib järeldada ka näiteks meil märtsikuus esimese sulaga ilmuvate lühikeste seelikute ja T-särkide põhjal. Bamenda urbaniseerunud kogukond teeb oma erinevate kehaosade katmisel valikuid samuti trendide toel, nii et tänaval nähtav valik jalavarjudest on moodustunud lähtudes individuaalsetest maitse-eelistustest – mitte sellest, mis kõikjaletungiva punase tolmu ja pori tingimustes kõige otstarbekam oleks.

See aga ei tähenda, et üldsus foto keskel ja paremal servas esindatud eksemplaridega ringi kooserdaks – pigem vastupidi. Enamus ettejuhtuvaid naike, addidasi ja reebokeid on kenasti puhtana hoitud, mis tähendab kui mitte ülepäevast, siis vähemalt iganädalast põhjalikku jalanõudetöötlust tugeva harja ning pesupulbriga. Öeldakse ju, et vaata esmalt mehe kingi.